Riekti válljet ieš ja du vuoigatvuođat Norggas
Lea fuolalaš ja lunddolaš váhnemiidda bidjat rájáid iežaset mánáide. Seammás lea lunddolaš ahte mánát ožžot eanet vejolašvuođa ieža válljet dađistaga go sturrot.
Muhtun dálá mánát ja nuorat vásihit ahte eai oaččo lobi vuolgit astoáiggedoaimmaide ja ieža dahkat dehálaš válljejumiid. Sii sáhttet vásihit ahte stivrejuvvojit olu das maid barget ja geaiguin sii háleštit. Muhtumat vásihit veahkaválddi dahje áitagiid jus eai daga nu mo bearaš dáhttu. Earát ges eai vásihit vuorjama dahje kommentáraid bearrašis, dušše ustibiin dahje earáin geain lea seamma kultuvrralaš duogáš.
Dehálaš válljejumiin nugo oahpu ja náittosguoimmi válljemis, lea dehálaš ahte don beasat ieš válljet. Dát lea mearriduvvon lága bokte Norggas. Norgga mánáidláhkii váikkuha ON riikkaidgaskasaš mánáidkonvenšuvdna. ON mánáidkonvenšuvdna cealká ahte mánáin leat vuoigatvuođat ja galget beassat eallit árvvolaš eallima beroškeahttá geat sii ležžet ja gos sii ležžet.
Lágat mat gusket norgga mánáide
Dá leat muhtun dihto lágat:
- Mánát geat leat deavdán 15 jagi, mearridit ieža oahppoválljemis ja áigot go dieđihit iežaset servviide dahje guođđit daid.
- Náittosdili ahkerádjá Norggas lea 18 jagi, ja lea lobiheapme bágget olbmuid náitalit.
- Dearvvašvuođarievttálaš ahki Norggas lea 16 jagi. Go don leat deavdán 16 jagi, de sáhtát ieš mannat doaktára lusa dahje buohccivissui ja hállat maid ihkinassii háliideaččat – ii ge oktage dárbbaš das beassat diehtit.
- Go don leat deavdán 12 jagi, de galgá dus jerrojuvvot háliidat go vuolgit mielde olgoriikii jus du bearaš lea vuolgimin.
- Nieiddaid buotlágan birračuohpahus lea garrasit gildojuvvon.
- Almmolaš bálvalusat Norggas leat dál gildojuvvon geavaheames mánáid dulkan. Jus don dahje du váhnemat áigubehtet čoahkkimastit almmolaš ásahusain Norggas, de das lea geatnegasvuohta háhkat dulkka jus dii dárbbašehpet dan.
ON riikkaidgaskasaš mánáidkonvenšuvdna
Dát leat dušše muhtun dihto lágat:
- Stáhtas lea ovddasvástádus dasa ahte buot mánát ožžot iežaset rivttiid ollašuhttojuvvot.
- Ollesolbmot galget dahkat dan mii lea mánáide buoremussan.
- Buot mánáin lea riekti iežaset identitehtii ja beassat leat nugo sii leat.
- Buot mánáin lea riekti muitalit iežaset oaiviliid ja váikkuhit áššiide mat gusket sidjiide.
- Buot mánáin lea riekti priváhtaeallimii.
- Buot mánáin lea riekti dasa ahte ii oktage vahágahte sin fysalaččat dahje psyhkalaččat, eai ge illas sin.
- Buot mánáin lea riekti vázzit skuvlla ja váldit oahpu.
- Buot mánát galget várjaluvvot seksuálalaš ávkkástallama ja illasteami vuostá.
- Buot mánáin geat leat vásihan lossa dahje vahátlaš ášši, lea riekti veahki oažžut.
Jus leaš riidu iežas bearrašiin
Sáhttá leat erenoamáš váttis bajásgeassit máná eará riikkas go doppe gos ieš lea bajásšaddan. Muhtun váhnemat reagerejit nu, ahte stivrejit mánáid eallima eanet go ovdal. Muhtumin stivrejit oappát ja vieljat veahkkin.
Bearaš dahje biras sáhttá vuorjašuvvat maid olbmot hállet sin birra jus don válljet eará go dan maid sii háliidit. Dákkár dilálašvuohta sáhttá leat viehka lossat jus ii oktage doarjjo du. Don sáhtát dovdat iežat leat gaskal iešheanalašvuođa sávaldaga ja buori oktavuođa gaskka iežat bearrašii.
Muhtun bearrašat ožžot veahki go háleštit eará ollesolbmuiguin geain lea seamma duogáš, ja geat leat orron guhkit Norggas. Earát válljejit veahki váhnenbagadallankurssain, bearašsuodjalankantuvrras, mánáidsuodjalusas, riidosoabahalliin dahje NGO resursaolbmos.
Jus dus leaš riidu iežat bearrašiin, de gávdnojit máŋggat vejolaš čovdosat. Dutnje gii leat nuorra, lea dávjá vuogas vuos hállat ollesolbmuin geasa luohtát. Dakkár olmmoš gii sáhttá veahkehit, lea omd. minoritehtaráđđeaddit.
Minoritehtaráđđeaddi
Minoritehtaráđđeaddit barget muhtun dihto skuvllain Norggas. Minoritehtaráđđeaddit barget sihkkarastin dihtii mánáid ja nuoraid vuoigatvuođaid bagadaladettiin suojehis olbmuid. Sii veahkehit maiddái suojehis olbmuid geat leat badjel 18 jagi.
Singuin sáhttá háleštit jus don vásihat ahte du vuoigatvuođat eai doahttaluvvo, ja ahte muhtumat bággejit du dahkat áššiid maid don it hálit. Sáhttá leat vaikkoba oahppoválljen dahje náittosguoibmeválljen. Mánát ja nuorat geat ballet bearraša sáddet sin olgoriikii iežaset dáhtu vuostá, sáhttet maiddái háleštit minoritehtaráđđeaddiin.
Don sáhtát háleštit singuin jus du mielas lea váttis soahpat iežat bearrašiin ja dárbbašat rávvagiid mo dii buorebut sáhttibehtet gulahallat. Minoritehtaráđđeaddiin lea maiddái olu máhttu das mo lea bajásšaddat máŋgga kultuvrras, ja mo lea vásihit báhtareami dahje migrašuvnna.
Minoritehtaráđđeaddiin lea jávohisvuođageasku, ii ge sis leat lohpi hállat earáiguin du birra jus don it hálit. Olusiid mielas lea váttis hállat eará ollesolbmuiguin hástalusaid birra mat leat bearrašis. Doai minoritehtaráđđeaddiin sáhttibeahtti álggos bidjat áiggi oahpásmuvvamii. Don dat mearridat man olu don muitalat, ja maid ráđiid don válljet čuovvut.
Hárvenaš oktavuođain ferte minoritehtaráđđeaddi váldit oktavuođa earáiguin geat sáhttet fuolahit du sihkkarvuođa. Dat sáhttá leat áššiin gos son boahtá diehtit ahte du eallin ja dearvvašvuohta lea akuhtta heagga- ja dearvvašvuođaváras. Jus minoritehtaráđđeaddi mielas lea dárbu váldit oktavuođa earáiguin geat sáhttet veahkehit du, de don oaččut álo dieđu sus ovdagihtii.
Jus háliideaččat gávdnat dan lagamus minoritehtaráđđeaddi, de sáhtát jearrat soapmásis gii bargá du skuvllas dahje geahččat dán listtu. IMDi minoritetsrådgivere på ungdomsskoler og videregående skoler | IMDi
Eará sajit gos sáhtát oažžut veahki
Leat olusat geat sáhttet veahkehit du, dát leat dušše moattis.
- Dearvvašvuođadivššár: sus lea jávohisvuođageasku, ja don sáhtát hállat suinna earret eará dearvvašvuođahástalusain, mánnodávddas, oađđinváttisvuođain, váttisvuođain ruovttus, seksualitehtas, seksuálalaš sojus ja fysalaš dahje psyhkalaš váttisvuođain birračuohpahusa maŋŋá.
- Fástadoavttir: sus lea jávohisvuođageasku, ja suinna sáhtát hállat dearvvašvuođahástalusaid birra. Sáhttet leat fysalaš ja psyhkalaš váttisvuođat birračuohpahusa maŋŋá, váttisvuođat ruovttus, seksualitehta dahje seksuálalaš sodju.
- Oahpaheaddji: sus lea jávohisvuođageasku. Oahpaheaddji lea olmmoš geasa sáhtát luohttit, ja gean oainnát juohke beaivvi. Oahpaheaddji sáhttá veahkehit du gávnnahit geainna galggat viidáseappot háleštit. Sáhtát maiddái hállat eará skuvlabargiiguin nugo ráđđeaddiin dahje birasbargiin.
- Mánáidsuodjalus: Mánáidsuodjalus galgá addit mánáide, vuollil 18-jahkásaš nuoraide ja bearrašiidda veahki ja doarjaga go ruovttus lea lossat. Váhnemis dat lea ovddasvástádus fuolahit iežas mánáid. Muhto jus eai lihkostuva, de mánáidsuodjalus galgá veahkehit nu ahte mánát ja nuorat ožžot fuolahusa, oadjebasvuođa ja ovdánanvejolašvuođaid.
- Kriisaguovddáš: lea oadjebas báiki gos sáhtát orrut jus leat badjel 18 jagi boaris ja vásihan veahkaválddi ja dárbbašat várjalusa, geahča bajilgova iežat lagamus kriisaguovddážiin dáppe. Krisesenter nær deg – Krisesentersekretariatet
Neahttasiiddut iešguđet gielaide
Rievddada man olu gielaide dát siiddut leat jorgaluvvon.
- Jus vásihat veahkaválddi ja stivrejumi, de oaččut eanet rávvagiid go logat dán. Languages - Dinutvei.no
- Dá lea neahttasiidu man sáhtát geavahit jus leaččat báhtaran dahje fárren Norgii, ja don ražat lossa jurdagiiguin ja oađđimiin. SteadyEnglish | sosialarbeidere
- Dieđut dearvvašvuođaveahkis vuolledábiid skáidnema oktavuođas leat dáppe. Helsekonsekvenser og helsehjelp etter kjønnslemlestelse - Helsedirektoratet
- Dá lea bagadus iešguđet gielaide váhnemiidda geat bajásgesset mánáid iešguđet kultuvrrain. Identitet og tilhørighet - Voksne for Barn (vfb.no)
- Dá lea neahttasiidu organisašuvdnii mii veahkeha sisafárrejeddjiid ja báhtareddjiid buot áššiin ássama rájes gitta riidduid rádjai bearrašiin. DO YOU NEED HELP ? | SEIF (wpcomstaging.com)
- Leat go dus gažaldagat iežat seksuálalaš soju birra, de lea dá neahttasiidu organisašuvdnii mii bargá fáttáin. Skeiv Verden - Queer World — Skeiv Verden
Dehálaš telefonnummarat
- Akuhtta heagga- ja dearvvašvuođavárra: 113
- Politiijat: 112 akuhtta veahki oktavuođas ja 02800 go leat unnit duođalaš dáhpáhusat.
- Nationála doavttirfákta: 116 117
Dát lea nationála nummar mii bidjá du lagamus doavttirfáktii du guovllus. - Alarmtelefonen for barn og unge: 116 123
- Mental helse: 116 111
- Vold- og overgrepslinjen: 116 006
Dát lea veahkkelinnjá dutnje gii gillát veahkaválddi dahje illasteami lagaš oktavuođain. - Girku SOS: 22 40 00 40
- Iešvahágahttin/iešsoardinvárra: 815 33 300 lea birrajándora kriisatelefovdna.
- Rukses Ruossa-telefovdna bággonáittosdiliid ja vuolledábiid skáidnema birra: 815 55
Leat go gažaldagat dahje sávaldagat dán neahttasiidui?
Mii geat čállit dáppe, bargat maiddái nuoraiguin. Mii háliidat áinnas gullat maid don oaivvildat dan birra maid logat Noras, ja man birra háliidivččet eanet lohkat. Sáddes áinnas e-poastta deike: nora@imdi.no